jiñi kamijel woli yakletyilel, woli sajclantyel bache mi la tsakantel. (Chol)

Chiapasparalelo
Chiapasparalelo
jiñi kamijel woli yakletyilel, woli sajclantyel bache mi la tsakantel. (Chol)
Loading
/

Video:

Audio:

Descargar archivo de audio

Woli la nachtya ili tsitya tya’an, bä pun’pun’ñonla chumulojla wetyi chiapas, woli yakotyilel jiñi tyá an noticiero Chiapas Paralelo, Integrante de las Alianza de Medios de la Red de Periodistas de a pie.

cha’an año’la tyi 20 de abril ili jäbil 2020.

Che woli i yakletyilel jiñi jontyolbä kamijel , kabä COVID 19, tyi municipio cha’an chiapas, tsa’is nupeytyiyob bi la piälob, machbä waiki chotolob tyi chiapas, cha’an mañik mi la tyobenlabä.

Wen yujilobä cha’an Universidad Nacional Autonoma tyi mexiku, woli paseb bache yon mi la katyanlabä cha’an mañik mi la tyobenlab jiñi kamijel, jin cha’an yonmilakañel tyi la kotyoj, mi añ chukimilokel la melj jincha mi lokel la melj, jiñi 60 por ciento la Piälon tyi mexico, woli chamoj tyi kuenta , wolijach i lokelob etyelob, añ machbä woli y nopj.

Secretaria de Salud Federal, woli sujbe cha’an tyi yabä semana mi kajel tyi letsel jiñi tyobilobä cha’an jiñi kamijel, woli la subentyel cha’an mañik mi lokej tyi la wotyoj, jin che woli sujbob jiñi etyelob Según los Centros para el Control y la Prevención de Enfermedades, mitsa lokiyenla tyi la wotyoj makala a ke’j, a nij cha’an mi la kantyanlabä.

Mañik i makilob i ke’j, jiñi doctor, yom i yakejtyelob cha’an mi kantyañob i bä, jiñi mukabä i tsakañob la piälob, , jin meku cha’an mi yakentyelob, i makilob i ye’cha’an mañik mi tyoyob jiñi kamijel.

Jiñi i maki la ke’j , joñonla yomi mi la mele, mi la tsiseb kujbä pisil, mi la pakque jiñi pisil jinach wenbä, che woli yalob weyujilbä.

Mañik mi la lokel tyi la kotyoj, jinach wenbä mi kelonla jiñi la lum.
Nujpulis jiñi kolembä choñoñibal ya tyi china, mañis woli lokelob, woli kañob carro machbä mukis lokel butsil, tsa junbi jiñi ikjupnbä pañimil tyi 25 por ciento.

Wäle la piälob, mañobjbis tyi calle, jiñik tyi yabä lukar bä kabalob la piälob, añjachbä animalob, Pumas, zorro, zarigueyas, jabalies, monos, patos, pavos, jinjach añob tyi calle, tyi yambä tekeylutya’ak , lokesabilob i cha’an yanbä Animalob, aves marinas, delfines y lobos marinos en plaas turisticas.

Biologo, jin abi’ yalakol, yajach a bi chumulob tyi lakal, mañik aba keleyob che’juña najchalob la piälob.

Wetyi tyi la teklum, cha’an ili 20 de Abril añ abi 2.5 millones la Piälob añobä i kamijel, 165 mil chameñobä, tyi kuetalel jiñi jotyobä kamijel.

Jin ili wele juntyikil, chatyikil la piälob añobä cha’an kamijel, woli kokañob, jinoch especialistas woliyob tyi etyel cha’bache yon mi la tsakantel, mach tyi ba horajik , jinmeku cha’an jiñi yumal woli subeñonla cha’an mi la katyanlabä.

Traducción y locución: Francisca Rodríguez López

 

Gracias a:

Sin comentarios aún.

Deja una respuesta

Este sitio usa Akismet para reducir el spam. Aprende cómo se procesan los datos de tus comentarios.

Comparta su opinión. Su correo no será público y será protegido deacuerdo a nuestras políticas de privacidad.