Podcast no.6: Afrontar la muerte. (Tsotsil, Tseltal y Español)

Resumen informativo COVID-19
Resumen informativo COVID-19
Podcast no.6: Afrontar la muerte. (Tsotsil, Tseltal y Español)
Loading
/

Multimedia

Mu me’ j-xitik li lajele

Li me’ cha’bai jbel chabeluk kuts kalaltak ba’tsi vinik antsetik taj lumaltik Chiapa, k’uxelan chal noticiero Chiapas paralelo, ti jaik jtsomlejetik ta Alianza de Medios de la Red de periodista de a pie.

Li lunes oxlajunem yun julio 2020.

YayejaL S-loilal k’uxelan kuxul el ti j-lumaltik mexico’chiuk s-junul banumil ta sventa li chamel lok’emtal, jech k’uchal noxtok ta yayejal li e’p j-chameletik oyik ta lajel, li taj cholvetik yayejal slo-ilal x-chanbun li ants Maria Asuncion Albarez del Rio li ja j-chanumtasbanej ta Universidad Autonoma de Mexico (UNAM) ja’ me’ tas k’oj li k’uxelan tax lajan’ batel li krischanoetik. Li tax kaytik batel k’ux-elan laj yich jak’bel yayej slo-il te ta UNAM.

Li k’alal vik’itutik toe, jech laj yal li me’j chanumtasbaneje’, te me’ taj k’eltik ti oy chamel lajele. Ja me te tax k’iltik ti muyuk k’usi xu’ j-pastik, ja yun te me tax kiltik ti j-kotoltik xu’ chij cham, pe li butik ne’ tsots me’ ta ch’unel ch’kaytik li lajel chamel.

Maria Asuncion Alvarez ja me’ te ta xak jk’eltik ti jujuntalme’ k’uxelan tax kaytik ti k’alal boch’o´ tax cham. Li anst ne’ te me ta xal ti oy bu slekilal ti oyuk ta jol kontontik ti butik vinik ants ti xu me’ chij cham’ ta jun k’akal ti mu’ boch’o sna bak’in, yun me’ ja te ta xal ti xu me jech jun jol ko’ntontik kuxulutik

K’alal me jna-ojtik xa ti mi oy boch’o tsots ip ¿k’ume’ xi xu’ taj chapan jbatik ti mi ja xa slajem k’alkal tax kilbetik sat jun krischano’?

Li mej chanumtabanej te me’ la yal nox-tok ti ja tsots sk’olal ta xich albel ti jun krischano ti muyuk xa tax jelab yun li chamel, ti oyuk tas jol ti tax cham, ak’ume li yuts yalal, mus k’an ta xalbe jech tas koj ti tas k’anto tas pojik. Pe me mux kalbetik li jun krischano ti toj ip xa’ ja me’ te xu’ ep ta xay sbokol

Ja’ yun ¿k’ume xi xu’ tax chapan sba’? ti boch’o xa’ sna’oj ti xu xa tax laj, ja me tas k’an ti ak’u stik ta sjol yonton ti yun o’ no-ox jkotoltik chij cham ta jun k’akal, yun tas koj ti mi muyuk xa’ xu ta poxta-el li xchamel, ja yun xu me ak’u xal bu tas k’an tax kux yonton ti k’usjalilto’ kuxul boch’o tas k’an tax chi-in.

Li ta ora ti oyutik ta skoj li chamel COVID-19, chiuk ti oy epal j-chameletik ti stukik tax cham x-lajik ta s-nail poxtaum bail ¿ k’umex elan kuxul li jchameletik, j-poxtabanejetik chiuk uts alaliletik tas ko’j li bok’olilne? Xi’ las jak bik.

Skoto’lik li boch’otik tax k’otik ta poxtael tas koj li COVID-19, te ta xal li jpoxtabanej, ti oyukme’ tas jolik ti xu me’ muyuk ta sut-el tas naik chiuk yuts yalalik. Ja’ yun ja me lek ti ak’u sk’opanto batel li jayim boch’otik xotkin chiuk skotol yuts yalal tas k’oj ti me xu xa muyuk sutal tas na’ mi mu jaluk te xa’ tax cham.

Slekil ti mi laj toj k’opan jbatik batel ja me’ te jun sjol yonton li uts alalil chi-uk lij chamel yun me ja te xu’ tas pat sjol yonton li jayim boch’otik kuxul tax komik.

¿K’usitik ja ta xi-ik li boch’otik tax chin ta lo-il jun j-chamel ti jutuk xa’ sk’an tax cham?

Li xi-el cha-i li jun jchamel ti k’alal jutuk xa sk’an tax cham ja me’li cha-i sbokol yun sk’uxul o mi stuk tax cham, peli xi-eletik lene’ xu me’ ta k’elbel smelol. Yun me’ oy poxil k’uchal muyuk cha-isbokol ti jun krischano ti yun xa tax cham, pe me oy boch’o xu’ tas chi-in ja lek x-tok.

k’usime’ ch’okot ta pasel yun li uts-alalile’

Ti k’alal toj tax cham , li yuts yalaltak toj bokolme ta’ ch’unel cha-i , ti yan x-tokne’ oy me’ ilinel cha-i. pe ta ts’akalne’te me tas jip ta yontonik te me ta snop yayik ti yun bat’ome li jun krischano ti muyuk xa’ta sut-otal

Ta slajemne te me ta tax k’ot ta yonton. Ti lene’ te la yal ti j-chanumtasbanej, te me ta k’unk’un ta jip ta ko’ntontik j-tik ta joltik ti yun xa muyuk li-oy, jech nox-tok ti ja xa no-ox xu taj bules ta jolyik ti muyukxa taj k’elbetik sat

Li uts- alaliletike te me tax ok’ik ta xat yontonik. Ja yun li jchanumtasbanejne’ te la yal ti mi taj k’an tax kok’itatik li jun krischano ak’ume’ j-pastik. Yun me ja jech xu taj lok’estik ti k’usi tax ka-itik. Yun ja jech xu tax junim kontontik, li yan x-toke ja me tas k’anti aku me jpatbe jba kontontik ti jayim li jk’omutik.

¿me’ oy yan s-melol k’uxi xu mu toj k’uxuk ch’kaitik ti mi cham jun kuts kalaltik?

K’alal me albilutikxa’ ti xu tax cham li jun kuts kalaltik, li María Asunción Álvarez ta xalbutik ti ak’ume jchintik xa’ ta lo-il kalbetikuk ti k’usi taj noptik tas tojol li le jun kuts kalaltik jpatbetikukto yonton , k’alal mi sk’anto tax k’ot ta pasel ti k’usi toj chopol

Mi jech la pas le ne’ ja me te xu jun a bonton , yun k’alal te to’ a chi-uk ta kux-lejal ja me’ lek ti mi la balve’ ti ep a k’anoj ti la toj be ta bokol sko’tol, ja me’ jech tax pat yonton k’alal me laj a k’opanto lek batel ja me jech lek jun yonton tas kux chiuk jech cha kom-ek

li ta Chiapa paralelo te to me’ ta xich aleltal. Li jbel cha’bel loile ja patrocinio yu-un DW Akademie.

Ti boch´o las jelumtas ta koptik : Ana lucia López Hernández.
Boch´o las tsiba : Maximiliano López Pérez.

 

Yochintayel te lajel

Nok’ol awaiybel, jun k’op ayej te bajem ta swenta yu’un te bats’il antswiniketik taChiapas, te chajpambil yu’un te Noticiero Chiapas Paralelo, te ya x-a’tej sok teAlianza de Medios de la Red de Periodistas de a Pie.Yo’tik lunes oxlajunebyu’un julio yu’un 2020.

Ta wokoliletik jich bit’il te yo’tike, te banti México sok te balumilal yakalik ta k’axel sok jun muk’ul chamel, sok bayal ta tul te tsakatik ta chamel te ya xlajike, ya xk’opojotik ta swenta ya’tel te María Asunción Álvarez del Río, nojpteswane yu’un te Universidad Autónoma de México (UNAM), te spaso’ ta stojol,te bin ut’il te ants winiketik ya yaksbajik sok te yantik k’alal te ay mach’a ya xlaj. Ya xa jk’opontik cha’ oxp’al te jojk’oyeltik te pasbotik tey ta UNAM

Ta jtutiltik-ya scholte nojpteswanej-ya jnabeytik stojol te aynanix-a te lajele. Ya jtatik ta ilel te maba ya xcha’ kuxotik. Ta junk’ajk’al te ta jkuxlejaltik ya jtajtik ta nopel te jpisiltik ya xlajotik. Janax yu’un kuxulotik ta yo’jlil te ch’ich’baketetik te tulan stojol ya yaiyik te lajele.

María Asunción Álvarezya yak’botik jkiltik tejujun tul antswiniketik yayantik-a te snopjibal yu’unikta swenta te lajele. Te nojpteswaneya staj ta nopelte lek ta aiyel, te jujun tul antswiniketik te ay ta yo’tanik ta swenta te jun k’ajk’al ini, te mayuk mach’a ya snaj stojol, ya xa lajuk. Ya yal te snaelanto ya yak’ xkuxinotik ta tek sok sbujts k’inal.

K’alal ya yich nael te ay jtul tsakal ta chamel o maba xuix ta poxtayele¿bina sk’an pasel yu’un smajliyel teslajibal sk’ajk’alele?

Te p’ijil antseya scholbotik te muk’ sk’oblal snael stojol te ya xa lajukte macha’ Maba ya Xu’ xlekubixta jun chamele. Te mach’atik aysoke, maba ya sk’an sch’unik, ta swenta te ya sk’an skanantayike. Teme ya yich nak’beyel te smelelile, maba ya xu yu’un te mach’a tsakal ta chamel stajel ta nopel o spasel ta swenta tetebxanix k’ajk’al te kuxule.

a’ yu’un, ¿binya sk’anapas? Ta snajilal ya kana ta ya xa lajuke, ya sk’an, te ban k’alal ya xu awu’une, schajpanel abaj, teme te schamele maba xuix ta poxtayele, ya me sk’an kanopta stukel awo’tan, te ban k’alal ya xu a wu’une, bin ut’ul ya xk’ax awu’uniktaslajibal skuxlejale: banti, mach’a sok, spasel bin-a.

Teyo’tik kuxulotik sok te muk’ul chamel yu’un COVID-19, sok bayal ta jtulchameletik te ya xlajikstukelik ta snaul poxile¿bin ut’il kuxatik te chameletik, te a’tel poxtawanej sok te yermanotak te chameletik yu’un te wokolil ini? Jich la yich jojk’obeyel.

Te mach’atikya xk’ojtik tasnaul poxilyu’un tsakotikte COVID-19, ya xchol te p’ijil antse, yame sk’an ka naik stojolterepenta ya xk’oj te yorail, ta biluk swentail, te maba ya sujtik ta snajik sok te yarmanotak. Ja’ yu’un, ja’ lek te ya sk’an jpatbeytikbal yo’tan sok xk’opojotik sok te mach’atik k’ux tayo’tane te swenta te bin ya sk’anpasel, teme maba sujtixtale.

Teme ya xu spatbeyel yo’tene muk’mesk’oblal ta stojol te mach’a ay ta wokole sok te yermanotak, ta swenta te ya x-abotik te mach’atik ya xjile, te a’tejibaletik te ya xtu’un yu’un te tulan o’tanil ta swenta tebuknax te mel o’tanil sok te pich’ o’tanile.

¿bintik-a te xiweletikte ya yochintayjtul chamel te nopol ya xlajixe?

Te xiweletik te bayel ya xchiknaj ta stojolik te chameletik ja’te lajel sok tesk’uxulsok teme mayuk mach’aj ay ta stsel k’alal ya xlaje; ta swenta ini, teschebalxiweletik ya xu’ ta p’ajel. Ta swak’lejal ay poxiletik te ya smak te wokolil yu’un k’uxul ta stojol jun
chamel te nopol ya xlajix; sok teme ya xu, ya sk’an teayotik sokyu’un jich maba ya xlaj ta stukel.

¿bin ya xk’ojt ta pasel sok te mach’atik k’ux ta yo’tane?

Ta skajibal, te yermanotak wokol ya yaiyik telajix te smojlolikta kuxinele; ta spatilal yayaiyik lab o’tanil. Tebi ya schiknaj te stulanubtesel te o’tanil, te banti bayal k’uxya jkaitik te maba liayix te jkermanotike, sokxan ya xkaj jnoptik ta bayal, tekermanotik maba ya sujtixtalta kuxinel sok jo’otik.

Ta slajibal ya xchikna te sch’unele,ta skajal ini-ya yak ta nael te nojpteswane-ya xkajotik ta lok’el ta wokolile sok snael te jmololtikta kuxinelte maba li’ ayix; ya skan nael te kermanotik jaxanix ay ta jko’tantik sok maba li’ ayix ta stejk’lejal.

Te mach’atik k’ux ta o’tanile ya xk’axik-ek ta sk’ajk’alel mel o’tanil sok te ch’ayel, ja’ yu’un, ya schol te p’ijil ants, teme ya xutaak’el ta ilel te mel o’tanil. Ya sk’an pasel, yu’un jich ya xkejcha te mel o’tanil sok xpejk’aj te pich’ o’tanil. Te yan bit’il ya xu xkejchaj te mel o’tanileja’te sk’asesel tebuk te awokol sok te yantik sok skoltayeljbajtik ta pajal.

¿Aybalbin ut’il yaxu yochintayel sok jtebnax sk’uxul te wokolil yu’un te slajel jtul mojlolilta kuxinel?

K’alal ya kich’tik jalbeyel te ya xa lajuk te jkermanotik, María Asunción Álvarezya yal te ya sk’an te ayokotik spisilk’ajk’al sok te jmojloltik ta kuxinele, scholbeyel spisilte bin xchij te jko’tantik ta stojol te winik o ants sok yak’el te bujts’anuk k’inalya yaiye, te k’alal matoba xkojt te yoraile.

Te a’teletik ini ya yakxan tulan k’inal, ta swenta te k’alal matoba ch’ayembajel ta k’inaleju’ yak’el ta ilel te sk’uxul awo’tan sok te sbujts o’tanil te la jk’ejbeytik ta stojol te awermanoe. Teme ya xu jpatbeytik bajel yo’tan ya yak’xkejchaj te mel o’tanil sokya yak’botik sbujts k’inal ta jchebaltik.

Li’ ta Chiapas Paralelo yatome jcholbeyexkotik te bintik ya xkojt tapasele. te k’op ayej ini chajpanbil sok spatrocinio yu’un DW Akademie Traducción y locución (sk’asesel sok scholel k’op ayej): Juan Gabriel López Ruíz

 

Enfrentar la muerte

Estás escuchando un espacio informativo para las comunidades indígenas de Chiapas, producido por el noticiero Chiapas Paralelo, integrante de la Alianza de Medios de la Red de Periodistas de a Pie.
Hoy es lunes 13 de julio de 2020

En situaciones como la actual, en la que México y el mundo atraviesan por una pandemia y un gran número de enfermos mueren, vamos a platicar de los estudios que María Asunción Álvarez del Río, profesora de la Universidad Autónoma de México (UNAM), ha hecho sobre la forma en el que las personas se relacionan con el proceso de morir. Leeremos parte de la entrevista que les hicieron en la UNAM.

Desde niños -explica la profesora- nos damos cuenta de la existencia de la muerte. Descubrimos que es algo irreversible. En algún momento de la vida asumimos que todos moriremos, pero vivimos en una sociedad que le cuesta hablar sobre la muerte.

María Asunción Álvarez nos hace ver que cada persona tiene diferentes sentimientos en relación a la muerte. Ella reflexiona en lo conveniente que es, el que cada persona tenga presente el hecho de que en algún momento, que nadie puede determinar, va a morir, porque asegura que eso permite vivir en paz y tranquilidad.

Cuando alguien se sabe enfermo o incluso desahuciado ¿Cómo prepararse para el momento final?

La especialista nos explica que es muy importante que la persona que YA NO puede recuperarse de una enfermedad, sepa que va a morir, aunque la gente a su alrededor, por lo general trata de evitarlo, con la intención de protegerlo. Pero ocultarselo, no le permite a la persona enferma tomar las últimas decisiones sobre lo que le queda de vida.

Entonces, ¿cómo debe prepararse? Quien previamente sabe que va a morir, debe, en la medida de lo posible, prepararse para ello, ya que si su enfermedad ya no tiene solución, debería tener la libertad de decidir, dentro de lo posible, cómo vivir la última etapa de su vida: dónde, con quién, haciendo qué.

Ahora que vivimos con la pandemia por el COVID-19, y un gran número de enfermos mueren sin compañía alguna en los hospitales ¿cómo viven los enfermos, el personal de salud y la familia estos episodios? Le preguntaron

Quienes llegan al hospital por contraer COVID-19, explica la especialista, deben estar conscientes de que existe la posibilidad, por diversas circunstancias, de que no regresen a su casa con su familia. Por lo tanto, sería adecuado despedirse y hablar con sus seres queridos sobre lo que desean que se haga, si es que no regresan.

El poder despedirse tiene un gran significado tanto para el enfermo como para la familia, porque les proporciona a quienes se quedan, las herramientas necesarias para llevar el duelo con menos incertidumbre y dolor.

¿Cuáles son los temores a los que se enfrenta un enfermo a punto de morir?

Los temores más recurrentes entre los enfermos son morir con dolor y morir solos; sin embargo, ambas situaciones pueden evitarse. Por un lado, existen medicamentos para evitar el sufrimiento por dolor a un paciente que está en proceso de morir; y si es posible, hay que acompañarlo para que no muera solo.

¿Qué pasa con la familia?

En un primer momento, a la familia le cuesta aceptar que su familiar ya murió; en otro momento sienten enojo. Luego le sigue la etapa del duelo, en la que sufrimos más por esa ausencia, pero también nos hacemos más conscientes de que ya la persona no va a volver a estar con nosotros.

Finalmente está la aceptación. En esta etapa -señala la especialista- comenzamos a resignarnos y reconocer que la personan ya no está; se debe asumir que la persona se ha convertido en un recuerdo y que ya no estará físicamente.

Las familias también pasan por la tristeza y la depresión. Entonces, explica la especialista, si es necesario expresar esa tristeza. Hay que hacerlo, para desahogarse y disminuir el dolor. Otra forma de sentir menos tristeza es compartiendo el dolor y consolándose mutuamente.

¿Existe alguna manera menos dolorosa de enfrentar la muerte de un familiar?

Cuando se nos ha advertido que nuestro familiar va a morir, María Asunción Álvarez recomienda aprovechar al máximo el tiempo con esa persona; decirle todo lo que sentimos por él o ella y hacerlo lo más feliz posible, en tanto llega el inevitable momento.

Este tipo de acciones dan mayor consuelo, ya que antes de su partida fue posible expresarle todo el cariño y agradecimiento que le guardamos a esa persona especial. El poder despedirse concede alivio y consuelo a ambas partes.

Desde Chiapas Paralelo te seguiremos informando.

Locución: Ángeles Mariscal e Isaín Mandujano

 

Gracias a:

 

Sin comentarios aún.

Deja una respuesta

Este sitio usa Akismet para reducir el spam. Aprende cómo se procesan los datos de tus comentarios.

Comparta su opinión. Su correo no será público y será protegido deacuerdo a nuestras políticas de privacidad.