Podcast no.11 – La vacuna contra COVID-19 en unos meses, zona indígena donde menos contagios hay

Resumen informativo COVID-19
Resumen informativo COVID-19
Podcast no.11 - La vacuna contra COVID-19 en unos meses, zona indígena donde menos contagios hay
Loading
/

Multimedia

Estás escuchando un espacio informativo para las comunidades indígenas de Chiapas, producido por el noticiero Chiapas Paralelo, integrante de la Alianza de Medios de la Red de Periodistas de a Pie.

Hoy es lunes 17 de agosto de 2020

Médicos de Chiapas aseguran que las zonas rurales indígenas son las que menos contagios del coronavirus COVID-19, han tenido. De acuerdo a la Secretaría de Salud de Chiapas, sólo 3 de cada 100 personas que han enfermado, son indígenas.

Aún cuando sabemos que en muchos pueblos y comunidades no se ha contado al número real de personas que han enfermado o muerto por esta enfermedad; autoridades consideran que aún así son pocos los contagios en comparación a los que ha habido en otros lugares.

Consideran que esto se debe a las medidas que tomaron los pueblos para disminuir las entradas y salidas en las comunidades, sobre todo a personas que venían de fuera. Sólo en los lugares donde se llevaron a cabo celebraciones o fiestas masivas, hubo más contagios.

El médico Natán Enriquez explica que hay muchos ejemplos de comunidades en donde no han tenido casos de contagios, porque han respetado las normas de distanciamiento.

También nos explicó que en nuestro país aun no tenemos una vacuna que proteja contra el coronavirus, sin embargo, hay avances importantes en la búsqueda, y con mucha probabilidad, al término de este año o principios del próximo, México pudiera contar con esta vacuna.

Mientras no tengamos la vacuna o un tratamiento específico, la invitación es a seguir con las medidas de seguridad para evitar el contagio.

Sin embargo, aún cuando la enfermedad no se ha extendido, la economía de las comunidades sí se ha visto afectada por la pérdida de empleos.

Por ello, la Organización de las Naciones Unidas ha pedido a los gobiernos que debe haber programas para los pueblos y comunidades indígenas, que apoyen los medios de vida tradicionales, sus economías y el sustento de las comunidades.

Spoxil li COVID-19 nopol me’ ta lok’el tal, jnak-lumetik batsi vinik antsetik muyuk me ep las ch’amik chamel

Li me’ cha’bai jbel chabeluk kuts kalaltak ba’tsi binik antsetik taj lumaltik Chiapa, k’uxelan chal noticiero Chiapas paralelo, ti jaik jtsomlejetik ta Alianza de Medios de la Red de periodista de a pie

Li lunes buk-lajunem yun agosto 2020

Jpox-tabanejetik li ta Chiapa te la yak’ik ta na’el, li batsi vinik antsetik ta paraje-etik ja me’ muyuk ep las ch’amik chamel COVID-19. Li Secretaria de salud de Chiapa te la yak ta na’el ti ja’ no-ox oxim ta 100 j-chameletik ja-ik batsi vinik antsetik ipajik.

Ak’ume nabil ti muyuk lek k’elbil jiyim xu ipajik o me chamik ti te ta paraje-etik li ta chamel lok’emtal, lij amteletike te me’ la yalik ti muyuk toj epuk lij chameletik jech k’uchal ta yanantik lumetik.

Lij amteletik la yalik ti tas k’oj las k’el sba-ik jech k’uchal ti muyuk la yak’ik lok’uk li yuts yalalik o me ochuk li yantik ti mu’ ja-uk te nakalik. Ja no-ox me’ oy ep ch’amaj chamel ti butik las pasik k’inetik ti muyuk las ch’unik mantal.

Lij poxtabanej Natan Enriquez, te la yal ti xu me ja lek chanumtasel ti ta paraje-etik ti butik muyuk xk’ot li chamel, yun las k’el sba-ik la yich’ik ta muk ti mu-uk snop-sbaik

La yalbutik nox-tok ti li taj j-lumaltik muyuk to me spoxil k’uchal mu xij ipaj ti ta chamel coronavirus, pe oy xa me’ el ta sa-el lis poxil, xu me’ tax bul poxil li tas lajem li jabil oyutik o me’ tas likem yan jabil, lij lumal tik Mexico xu me ta xich-be’ svacunail li chamel

Li k’alal muyuk to lis poxil ti ja tas kolta-utik, ja me’ tax kichtik k’anbel li ak’u jch’untik li mantal ti k’uchal muj ch’amtik li chamel

Ak’ume muyuk to ep ch’amajem li chamel ta paraje-etik pe te me’ la yilbajin lij nak’lumetik tas k’oj li muyuk tak’in yun muyuk yamtelik.

Ja’ yun li Organización de las Naciones Unidas te las k’anbe li ajbaliletik ti oyuk k’uxi xu tax kolta-at lij naklum bats vinik antsetik, oyuk kolta-el yunik ti k’ux-elan nopem xa’yik kuxulik, jech k’uchal stak’inik chiuk skuxlej li paraj-etik.

Li ta Chiapa paralelo te to me’ ta xich aleltal. Li jbel cha’bel loile ja patrocinio yu-un DW Akademie.

Ti boch´o las jelumtas taj koptik: Ana lucia López Hernández.
Boch´o las tsiba: Maximiliano López Pérez.

 

Te poxil julel yu’un te COVID-19 ayix ta cheb oxebxanixu’,slumal bats’il ants winiketik te banti mayuk lek ta bejel te chamele.

Nok’ol awaiybel, jun k’op ayej te bajem ta swenta yu’un te bats’il antswiniketik taChiapas, te chajpambil yu’un te Noticiero Chiapas Paralelo, te ya x-a’tej sok teAlianza de Medios de la Red de Periodistas de a Pie.

Yo’tik lunes juklajunebyu’un agosto yu’un 2020.

Poxtawanejetik yu’un Chiapas ya yalik,taslumalik te bats’il ants winiketikja’ te banti mayuk lek te mach’atik tsakotik yu’un te chamel coronavirus COVID-19. Jich ya xchiknata Secretaría yu’unSalud taChiapas, ja’nax oxeb ta jujun jo’winik te ants winiketik te tsakotik ta chamel, ja’ik te bats’il ants winiketik

Ya jnatik ta lek te bayal muk’ul lumetik sok ch’in lumetik ma’ba ajtabil ta lek te yajtalul te mach’atik tsakotik ta chamel ote lajik ta stojol te ini chamel; te a’telpatanetik ya yalik stukelik te jtebnanix-atemach’atik tsakotik ta chamel teme ya yich’ pajantayel sok te bit’il k’ojt ta yantik lumetik.

Ya snopik te ini k’ojt ta pasel ta swenta te a’teletikla spasik te ch’in lumetik ta swenta stejk’anel te ochel sok lok’el ta slumalike, ta stojolte mach’atiktalemik ta yan lum. Ja’nax tey ta lumetik te banti la spasik bats’il k’inetik o muk’ul k’inetik,chiknajbayal te chamele.

Te poxtawanej Natán Enríquezya xchol te ay bayal te ch’in lumetik te ya xu yak’el ta seyail,te banti ma’ba chiknajem te chamele. Ta swenta te la yich’ik ta muk te tsitseletik yu’un spitel jbajtik.

Sok ya xcholbotik te li’ ta jlumaltik México, mato ayku’untik te poxil julel te ya xu skanantayotik sok te coronavirus, ta yan k’op,ayix ta chiknajel te tulan a’tel ta slejel sok ya xu ta ja’lel, ta slijibalte ini jawil o ta skajibal te yan jawil, México ayixwan yu’un-a te poxil julel.

K’alal mato ayuk jku’untilk te poxil juleleo jun lekil ilel,te ik’ele ja yich’el ta muk te tsitseletik yu’un stejk’anel spujkelte chamele.

Ta yanxan k’op, k’alalte chamelmaba pujkbayal, te banti ya stajik te stak’inik sok sweel yuch’elik te bats’il ants winiketike maba lek k’ojt ta ilelta swenta te sch’ayel a’teletik.

Ja’ yu’un te Organización de las Naciones Unidasla sk’ambey te ajwaliletik te ayuk programaetik ta stojol temuk’ul lumetik sok ta slumal te bats’il ants winiketik, te ak’a skoltayik te stalel skuxlejalike, tastak’inik soktesweel yuch’elik te ch’in lumetike.

Li’ ta Chiapas Paralelo yatome jcholbeyexkotik te bintik ya xkojt ta pasele. te k’opayej ini chajpanbil sok spatrocinio yu’un DW Akademie.

Traducción y locución (sk’asesel sok scholel k’op ayej): Juan Gabriel López Ruíz

Gracias a

Sin comentarios aún.

Deja una respuesta

Este sitio usa Akismet para reducir el spam. Aprende cómo se procesan los datos de tus comentarios.

Comparta su opinión. Su correo no será público y será protegido deacuerdo a nuestras políticas de privacidad.