Podcast no.12 – Aumenta preocupación y estrés en niñas, niños y adolescentes, por regreso a clases

Resumen informativo COVID-19
Resumen informativo COVID-19
Podcast no.12 - Aumenta preocupación y estrés en niñas, niños y adolescentes, por regreso a clases
Loading
/

Multimedia

Aumenta preocupación y estrés en niñas, niños y adolescentes, por regreso a clases

Estás escuchando un espacio informativo para las comunidades indígenas de Chiapas, producido por el noticiero Chiapas Paralelo, integrante de la Alianza de Medios de la Red de Periodistas de a Pie.

Hoy es lunes 24 de agosto de 2020

Este lunes 24 de agosto inicia el ciclo escolar en México; es el regreso a clases, y según lo diseñó el gobierno de México, para disminuir el riesgo de contagio por el coronavirus COVID-19, las clases serán a distancia.

Para poder hacerlo, niñas, niños y adolescentes, tienen que tener en su casa, al menos luz, televisor, y señal de televisión.

En la realidad que se vive en Chiapas, esto no es del todo posible. De acuerdo al Instituto Federal de Telecomunicaciones (IFETEL), en 2019 sólo 3 de cada 10 hogares en el estado tenía acceso a televisión; y sólo 16 de cada 100 personas acceso a internet. En algunas regiones rurales e indígenas, ni siquiera hay luz eléctrica.

Esto coloca a los niños, niñas y adolescentes en una situación de preocupación por la imposibilidad de estudiar, que se suma a la preocupación que ya tenían por la economía de sus familias, y el miedo al contagio del nuevo coronavirus.

Jennifer Haza, directora de la organización Melel Xojobal, que trabaja con niñas, niños y jóvenes indígenas de Chiapas, en la promoción, defensa y ejercicio de sus derechos para el mejoramiento de su calidad de vida, sostuvo que las condiciones en las que se planeó el regreso a clases, aumenta preocupación y estrés en niñas, niños y adolescentes, por la desventaja que tienen.

– ¿Cuál es el estado emocional de las niñas, niños y adolescentes, en el marco de la pandemia?

Desde Melel Xojobal, a partir de una consulta que se realizó a niños, niñas y adolescentes en San Cristóbal de las Casas, pero también escuchando a otros en el país, identificamos que en el marco de la pandemia, ellos y ellas expresan tener fuertes sensaciones de aburrimiento, preocupación a quedarse sin trabajo, a quedarse sin dinero, sin comida, enfermarse o morir por coronavirus, Y preocupación porque las personas de sus familias tengan que salir a trabajar.

También les preocupan las discusiones al interior de su familia. Eso les pone tristes. Las niñas y niños han estado en una situación de mucho estrés, tanto quienes están en casa, como quienes tienen que salir a trabajar diariamente.

– ¿Las condiciones tecnológicas en las que se espera inicien el ciclo escolar, en qué situación los coloca?

Las condiciones de acceso a internet y la tecnología en casa, no son la generalidad para las niñas y niños en nuestro estado. Esto les coloca en una situación de preocupación, de estrés. Por un lado, al tener que superar estos obstáculos para cumplir con las tareas.

También conocemos a niñas, niños y adolescentes que tienen miedo, primero de no lograr la inscripción, sobre todo porque los trámites de inscripción para Secundaria, Preparatoria y Universidad, están siendo en línea (por internet).

También existe el temor de perder el año, y para muchas y muchos, está el estrés y la preocupación por la imposibilidad de estudiar, dada la situación económica de muchas familias que perdieron sus ingresos, sus empleos.

Eso puede representar para muchas niñas, niños y adolescentes, sobre todo para las niñas y mujeres el riesgo de no seguir estudiando, que se priorice el estudio de los varones de la familia, o de ninguno de los miembros de la familia.

– ¿Qué recomendación darías a las niñas, niños, adolescentes, y sus padres y madres?

Haría dos invitaciones. La primera, que las familias se pudieran dar espacios para dialogar sobre los sentimientos, las preocupaciones, las emociones; también espacios donde se pueda pedir ayuda. Que haya comunicación para poder atender las situaciones entre todos los miembros de las familias.

La otra invitación sería a organizarse entre los padres y las madres; las maestras y maestros; las niñas y niños; las y los jóvenes; para estudiar, para ver las clases, para hacer las tareas.

El desafío es pensar y crear nuevas formas de hacer escuela, nuevas formas de hacer comunidad educativa. Para poder romper con esto que se está queriendo imponer, en que cada quien resuelva lo de la escuela por su propia cuenta. Creo que es mejor si pensamos que en conjunto podemos hacer escuela, también que podemos aprender otras cosas cuando estamos juntos, y que necesitamos la solidaridad y el apoyo de todas y todos, para salir adelante.

 

Svik-tajesel slo-il sjol yonton vik’tal kerem tsem li ta slik’em yan velta chanunal

Li me’ cha’bai jbel chabeluk kuts kalaltak ba’tsi vinik antsetik taj lumaltik Chiapa, k’uxelan chal noticiero Chiapas paralelo, ti jaik jtsomlejetik ta Alianza de Medios de la Red de periodista de a pi.

Li lunes chanim x-cha’vinik yun agosto 2020.

Lunes chanim x-cha’vinik yun agosto tax lik chanunal li’ tasjunul mexico, jech la yak ta na’el li ajbalil, ti k’uchal mu epuk x-chamaj li chamel coronavirus COVID-19. Ta nom ta xich’ik chanun li ololitik, ti k’uchal xu’ tax chanunajik li ololetik ja me tas k’an ti oyuk, luz, televisor chiuk señal li televisión.

Pe ti kuxlejal li ta Chiapa toj tsots me’ muyuk me ti k’usitik k’anbil tas venta ak’u xlik li chanun jech la yal li Instituto Federal de Telecomunicaciones [IFETIL], li ta jabil 2019 ja’no-ox oxim ta lajunem naetik oy yunik li televisión, chi-uk jano-ox bak-lajunem ta 100 krixchanoetik xotkinik internet, oy me’ jnak-lumetik vatsi vinik antsetik ti muyuk to k’otem luz ta yosilalik.

Tas koj li lene’ ja me te oy ta smelel yonik li bik’tal ololetik jchanunetik tas koj ti xu muyuk tax chanunajik, pe mu me’ jauk no-ox tas mel yontonik tas koj li ne, te me tas mel yontonok tas koj nox-tok li muyuk stak’inik, chiuk ti xi-el tas k’oj li chamel coronavirus.
Jinifer Haza, li ja’ directora taj tsomlej Melel Xojobal, ti ja’ ants ti oy ta amtel xchuik ololetik chiuk kerem tsebatik li ta Chiapa, ti ja oyik tas k’elel el slekilal jkuxlejtik, li ta xal butik jbel cha’ be’luk yayej.

¿k’umex-elan li sjol yonton li ololetik tas koj li chamel?

Li ta Melel Xojobal, ti k’alal las jak-bik yayejik li bik’tal ololetik te ta jovel, chi- uk noxtok laj yich aybel yayejik ta yantik lumetik, te laj yalik ti li ta yorail ti chamel te me’ xta-etsjolik chiuk te la yalik jayibuk ti oyik ta xi-el mi muyuk yamtelik tax komik chi-ik muyuk stak’inik muyuk sbe-elik, ta xi-ik noxtok mi mu jaluk ipajik o me chamik ta coronavirus, chi-uk ti boch’otik tax lok’ik ta amtel yunik.
Chiuk te tas mel yontonik tas koj li k’opetik tas na-ilalik. Tas kotol le ne’ te me ta xat sjol yontonik li ololetik ja me te oyik o ta mel on-ton, ti boch’otik tax kom tas na-ik chiuk li boch’otik tax lok’ik ta amtel.

¿K’umex elan oyik tas venta li tecnología k’alal mi lik li chanun?

tas venta li internet tas na-ik, mu me oyuk yunik skotol ololetik ti li taj lumaltik. tas koj le ne ja me’ te oyik tas melel yontonik, li ya ne’ ja me te oyik ta xiel ti mi tas kok li muyuk yunik skotol, ti tax komik’o tax chanunik. Chiuk oy kerem tsebetik ti oyik ta xi-el mi muyuk staik ta tsakel s-bi-ik ta chanum bun jech k’uchal ta Secundaria Preparatoria chiuk Universidad yun tas koj li ja’ xa ta linea ta pasel ta [internet]

Chiuk ta xi-ik mi mu’ jaluk komik tas bunik, li yantik jchanunetike ja me’ te oyik ta xi-el ti mi muyuk xa x-ochik’o ta chanun, yun tas koj li ep jnak-lumetik ti muyuk stak’inik, yun ep li vinik antsetik muyuk yamtelik, tas koj le ne’ ja me te xu epal ololetik mux ochik ta chanun, chiuk nox-tok xu epal tsebetik antsetik xu xa mux batik’o ta chanunal, ti ja no-ox ja tax bat ta chanun li keremetik o me muyuk xa boch’o tax bat’o.

K’usi me mantal xu chabak’bik li kerem tsebetik chi-uk li stot sme’ik

Tax kakbik chim ayej, li june ja’ me li oyuk tax ochik ta lo-il lij nak-lumetik ak’u slo-iltaik k’usi tas nopik o k’usi xu tas pasik, chik ak’u sk’anik kol-ta’el, oyuk lek ta xa’ives-ba yayejik ja me’ jech xu tas k’el k’si xu tas pasik tas kotol lij nak-lumetik.

Li ya ne’ ja me ti ak’u stsom sba-ik li totil me’iletik, lij chanumtas-banejetik, chiuk jchanunetik, kerem tsebetik, tas venta xchanunik, tas k’elel yamtelik. Li kuxlejale’ ja me tas k’an ta nopel k’uxi xu taj chantik chiuk s-nopel ach chanunal. Chiuk ti ak’u jpastik ta tsobol li k’usi tax-tun kuntik ti jkotoltikuk taj pastik, yun me’ k’alal jun kayejtik xu me’ jmoj taj chantik’el, yun me ja toj lek xu ko’ol taj xhantik chiuk ti oyuk lek jun ayej, koltael taj kotoltik yun ja jech xu xij xanab-el

li ta Chiapa paralelo te to me’ ta xich aleltal. Li jbel cha’bel loile ja patrocinio yu-un DW Akademie.

Ti boch´o las jelumtas taj koptik: Ana lucia López Hernández.
Boch´o las tsiba: Maximiliano López Pérez.

 

Spejk’antesel mel o’tanil sok te sch’ajilal alaletik, sok te ach’ixkeremetik k’alal ya sujtik ta nop jun

Nok’ol awaiybel, jun k’op ayej te bajem ta swenta yu’un te bats’il antswiniketik ta Chiapas, te chajpambil yu’un te Noticiero Chiapas Paralelo, te ya x-a’tej sok te Alianza de Medios de la Red de Periodistas de a Pie.

Yo’tik lunes chaneb scha’winik yu’un agosto yu’un 2020.

Yo’tik lunes chaneb scha’winik yu’un agosto ya xkaj te sk’ajk’alel nop jun ta México; te ajwalil yu’un México jich la schajpan te sujtel ta nop jun, ta swenta sts’ujtesel te spujkel te chamel yu’un coronavirus COVID-19, te nop june ya yich pasel ta lemlem, internet sok yantikxan. Yu’un ya xu ta pasel te ini chajpanbil a’tel, te alaletik sok te ach’ixkeremetik ya sk’an te ay ta snajik te lus, te lemlem sok te señal yu’un te lemlem.

Te smelelil te bit’il yakotik ta kuxinel ta Chiapas, te bin lajelto ta jalele maba spisil xu ta pasel. Te InstitutoFederal de Telecomunicacionesyak’oj ta nael, ta2019 ja’nax oxeb ta jujun lajuneb najetikli’ ta estado ay yu’unik te lemlem; sok ja’nax waklajuneb ta jujun jo’winik ay yu’unik te internet. Ta cha’oxpam slumal bats’il ants winiketik sok te mach’atik k’ejel kuxatike, maba ay tea te lus eléctrica. Ja’ swenta te ya xchiknaj ta stojolik te alaletik sok te ach’ixkeremetik mel o’tanil ta swenta te maba xu snopik te june. Te ya xcha’ tsobsba sok te mel o’tanil yu’un stajel stak’inik te yermanotakike sok te xiwel ta swenta tsakel ta chamel yu’un te coronavirus.

Jennifer Haza, directora yu’un te tsoblej Melel Xojobal, te ya x-a’tej sok alaletik sok bats’il ach’ixkeremetik yu’un Chiapas, ta swenta yak’el ta nael, skanantayel sok ya’tentayel te yochelik ta swenta slekubtesel te stalel skuxlejalike, ya xcholbotik te swenta ini.

¿Bin yaiyel k’inal ya yaiyik te alaletik sok te ach’ixkeremetik k’alal yakalto te muk’ul chamele?

Li’ ta Melel Xojobal, la yich’ jojk’obeyelte alaletik sok te ach’ixkeremetik ta San Cristóbal de las Casas, sok yaiyel te yantikxan li’ ta muk’ul lum, la yich tajel ta ilel te ya xchiknaj ta stojolik te xch’ajil k’inal, mel o’tanil yu’un te mayuk ya xjil ya’telik, tak’in, sweel yuch’elik, tsakel ta chamel o lajel ta swenta coronavirus.Sok ya smel yotanik yu’un te majtamba te ya xkaj sok te yermanotakike, ya x-abotik pich’ o’tanil yu’un.

¿Te yach’il biluketik te ya xtu’un task’ajk’alel te nop june, aybal yu’unik te alaletik sok te ach’ixkeremetike, sok bin ut’il ya yilik te yach’il nop june?

Te sk’oblalul stunel internet sok te yach’il biluketik ta naj, maba spisil ay yu’unik te alaletik li’ ta jlumaltike. Ja’ yu’un te ya x-abotik mel o’tanil, sok tulan ya xa yilik ta spasel te ya’telik te alaletike.

Sok ya jnakotik te ay alaletik, ach’ixkeremetik te ay xiwelik,te ma’wan xu yu’unik-laspacel te inscripción, ta swenta te tramite ya spasik yu’un te inscripción ta Secundaria, Preparatoria sok Universidad, ja’ ta internet. Sok ay xiwel, mel o’tanilyu’un te maba xa ju’uk yu’unik te nop june,ta swenta te ay ants winiketik te junax ayik ta kuxinel,ayik ta wokol ta swenta tak’insok la xch’ayik te ya’telike.

¿Binwan tsitseletik ya xu awalbey te alaletik, ach’ixkeremetik, tatiletik sok te naniletike?

Yajpascha’jp’al ik’el ta stojolik. Ta snajilal, te ants winiketik te junax ayik ta kuxineleyakuk stsob sbajik ta k’op ta swenta te bin xchij te yo’tanike, te mel o’tanile, te sbujts k’inalesok te banti ya xu stajik koltayel.

Te yan ik’ele ja te xchajpanel sbajik te tatiletik sok te naniletik, te p’ijubteswanetik, te alaletik sok te ach’ixkeremetike, yu’un snopel, yilel sok spasel te a’tejibaletik yu’un te nop june, te sk’oblalule ja’ snopel sok spasel yach’il snaul nop jun. Ja’wan lek te pajaluknax ya jnoptik spasel lekil snaul nop jun sok junuknax ya jkoltay jbatik, yu’un jich ya xu ku’untik-a.

Li’ ta Chiapas Paralelo yatome jcholbeyexkotik te bintik ya xkojt ta pasele. te k’opayej ini chajpanbil sok spatrocinio yu’un DW Akademie

Traducción y locución (sk’asesel sok scholel k’op ayej): Juan Gabriel López Ruíz

 

Gracias a:

Sin comentarios aún.

Deja una respuesta

Este sitio usa Akismet para reducir el spam. Aprende cómo se procesan los datos de tus comentarios.

Comparta su opinión. Su correo no será público y será protegido deacuerdo a nuestras políticas de privacidad.