1

La stenik lokˈel cheb yoxwinik ta jwojkˈ antswiniketik yuˈun te Ejido Saltillo sok tsoblejetik yak skˈanbelik schajpajel ta ajnimal

Nokˈol awaibel, jun kˈop aˈyej te bajem ta stojol te batsˈil ants winiketik ta Chiapas, chajpambil yuˈun te Noticiero Chiapas Paralelo, te ya x-aˈtej sok te Alianza de Medios de la Red de Periodistas de a Pie. Antswiniketik sok mukˈul tsoblejetik la skˈanik te yakuk yich ilel ta ajnimal te cheb yoxwinik ta jwojk antswiniketik tenbilik lokˈel ta Ejido Saltillo yuˈun Las Margaritas, te mel oˈtanil, pichˈ oˈtanil sok te mayuk bin xu ta pasele ya xchiknates te wokolil yakal ta kˈaxel yuˈun te antswiniketik, kˈalal la yichik tenel lokel ta slumalike. Yuˈunax te maba la skˈan ochik ta jun […]

Autoridades ejidales de Bachajón, Chilón. Foto: Juan Gabriel López Ruiz

La stsajik yachˈil j-aˈtel patan yuˈun ejido ta Guadalupe Paxila, Chilón

Nokˈol awaibel, jun kˈop aˈyej te bajem ta stojol te batsˈil ants winiketik ta Chiapas, chajpambil yuˈun te Noticiero Chiapas Paralelo, te ya x-aˈtej sok te Alianza de Medios de la Red de Periodistas de a Pie. Ejidatarioetik yuˈun Chilón, la stsob sbajik ta stsajel te yachˈil j-aˈtel patanetik yuˈun te ejido, kˈojt ta pasel te kˈaxel miércoles chanlajuneb yuˈun diciembre yuˈun 2022 ta slumal Guadalupe Paxila, municipio yuˈun Chilón, Chiapas. Te tsobleje la yichˈ pasel ta yawilal te Colegio de Bachilleres de Chiapas Plantel 104 Guadalupe Paxila, tey kˈojtik swinkilel yuˈun te yoxebal sentroetik yuˈun te ejido, Centro Jetja, Centro […]

Cuando existe un suicidio en la familia, hay una desintegración entre la vida, mediante la privatización y ocultamiento de ésta, haciéndola sinónimo de fracaso. Cortesía: Jorge Magaña Ochoa.

Yak slejbelik stejkˈanel te machˈatik ya smil sbajike

Nokˈol awaibel, jun kˈop aˈyej te bajem ta stojol te batsˈil ants winiketik ta Chiapas, chajpambil yuˈun te Noticiero Chiapas Paralelo, te ya x-aˈtej sok te Alianza de Medios de la Red de Periodistas de a Pie.   Bayal ta lajel batsˈil nanil antsetik ta Chiapas  Yakˈel poxiletik ta stojolik te machˈatik yakalik ta wokole, jaˈ yokel yaˈtel te Cobertura Sanitaria Universal (CSU), jich la yakˈik ta nael te pˈijiletik Clara Juárez Ramírez, Alma Sauceda Valenzuela, Aremis Villalobos, sok te Gustavo Nigenda. Ta México, la yalik te, juklajuneb schanwinik porsiento slajel te naniletik, ya xchikna ta stojol te batsˈil antsetik ta […]

Violencia machista en pueblos originarios: mujeres resisten y protestan contra los feminicidios. Foto: Rocío Gallegos

Antsetik lokˈik ta bejel ta skˈanel ichˈel ta mukˈ yuˈun te yochel skuxlejalik banti manchuk stajik utsˈinel

Nokˈol awaibel, jun kˈop aˈyej te bajem ta stojol te batsˈil ants winiketik ta Chiapas, chajpambil yuˈun te Noticiero Chiapas Paralelo, te ya x-aˈtej sok te Alianza de Medios de la Red de Periodistas de a Pie.   Patria, Minerva sok María Teresa Mirabal oxtul wixetik te la yochintaybeyik skˈop te chopol dominikano Rafael Leónidas Trujillo. “Las Mariposas”, jichla bijintesbilik, yakalikla-a ta nopjun ta universidad, nujpunemik sok ayla yal snichˈanik. Minerva sok María Teresa kˈaxemikixla ta snaul te chukujibale. Ta joˈeb schaˈwinik yuˈun noviembre yuˈun 1960 la yichˈik milel ta smantal Trujillo, te slajelike kˈatpu ta slokˈomba spamal bajlumilal yuˈun […]

Ayotzinapa. Imagen: Archivo

Bin-a te reforma electoral ta kaxlan kˈop

Te CIDH ya smel yoˈtan yuˈun te vayuk machˈa ya schˈik sbaj ta aˈteletik yuˈun Ayotzinapa / jpˈijil ants yuˈun te UAM la schol bin-a te reforma electoral ta kaxlan kˈop.   Nokˈol awaibel, jun kˈop aˈyej te bajem ta stojol te batsˈil ants winiketik ta Chiapas, chajpambil yuˈun te Noticiero Chiapas Paralelo, te ya x-aˈtej sok te Alianza de Medios de la Red de Periodistas de a Pie. Te Comisión Interamericana de Derechos Humanos (CIDH) ta yoxebal welta la yakˈ ta nael yaˈtel yuˈun te Mecanismo Especial de Seguimiento al Asunto Ayotzinapa (MESA). Ta swenta yilel te bin utˈil […]

Protesta contra la criminalización de defensores y defensoras ambientales. | Crédito: Km 169, Prensa Comunitaria Guatemala.

Tulanub milel ta stojol te machˈatik ya skanantayik yochel antswiniketik ta Latinoamérica

Waklajuneb jaˈbil te mayuk ichˈel ta muk, tsoblejetik yakal skˈambelik lekeil chajpajel yuˈun te lajel ta Viejo Velasco Nokˈol awaibel, jun kˈop aˈyej te bajem ta stojol te batsˈil ants winiketik ta Chiapas, chajpambil yuˈun te Noticiero Chiapas Paralelo, te ya x-aˈtej sok te Alianza de Medios de la Red de Periodistas de a Pie. Ta waklajuneb jaˈbil yuˈun le lajel ta Viejo Velasco, te ajwalil yuˈun México maba ayuk bin spaso ta stojol te ini wokolil, te milawe la sten lokˈel waklajuneb schaˈwinik antswiniketik, banti la yichˈik milel waktul, jaˈnix jich majel sok schujkel jtul achˈix, te laj ta […]

Jóvenes de Secundaria hablan sobre el suicidio. Foto: Ángeles Mariscal

Batsˈi schiknajel te machˈatik ya smilsbajik, chˈayeletik, tenel lokˈel sok milel ta stojol te alaletik sok kerme achˈixetik

Nokˈol awaibel, jun kˈop aˈyej te bajem ta stojol te batsˈil ants winiketik ta Chiapas, chajpambil yuˈun te Noticiero Chiapas Paralelo, te ya x-aˈtej sok te Alianza de Medios de la Red de Periodistas de a Pie. Te Red por los Derechos de las Infancias y Adolescencias en Chiapas (REDIAS) la yakˈik ta nael te smelo yoˈtanik ta swenta sbatsˈijel schiknajel kerem achˈixetik te ya smilsbajik, ta Altos yuˈun Chiapas. Ta jun tikonbil kˈop aˈyej, te tsobleje la schol, ta spamal jlumaltik te ini wokolil jaˈ te yoxebal jach lajeltik ta stojol te machˈatik tsˈakayem lajuneb kˈalal ta chan lajuneb yaˈwilalik […]

En la Escuela Secundaria Juana de Asbaje, las aulas permanecen vacías. Padres y madres exigen saber qué sucedió con sus hijos e hijas antes de regresar. Foto; Ángeles Mariscal

Mayuk lekil chajpajel ta stojolik te machˈatik ya skanantayik te yochel ants winiketik

“Maba jaˈuk skˈoblal te chopol mayetik” jich la yal te ajwalil ta jlumaltik ta stojol te chopoltayel yuˈun te nopjunetik ta Chiapas. Nokˈol awaibel, jun kˈop aˈyej te bajem ta stojol te batsˈil ants winiketik ta Chiapas, chajpambil yuˈun te Noticiero Chiapas Paralelo, te ya x-aˈtej sok te Alianza de Medios de la Red de Periodistas de a Pie.   Te Centro de Derechos Humanos Fray Bartolomé de Las Casas (Frayba) la yakˈ ta nael, ta spatil cheb jaˈwil, jukeb uˈ sok wakeb kˈajkˈal-la Cristóbal Sántiz Jiménez, maya tsotsil, jkanan sok tujnel yuˈun te Comisión Permanente de los 115 Comuneros […]

Tseltaletik yuˈun San Jerónimo Tulijá, Chilón, la sjelik sok te snaul nop te bin ya snaik spasel jich-euk te spˈijilalik

Tseltaletik yuˈun San Jerónimo Tulijá, Chilón, la sjelik sok te snaul nop te bin ya snaik spasel jich-euk te spˈijilalik

“Lek ay te Mochila”, la sjachik komon aˈteletik ta spatilal te chopoltayel yuˈun te nopjunetik Nokˈol awaibel, jun kˈop aˈyej te bajem ta stojol te batsˈil ants winiketik ta Chiapas, chajpambil yuˈun te Noticiero Chiapas Paralelo, te ya x-aˈtej sok te Alianza de Medios de la Red de Periodistas de a Pie. Ta jun kˈop aˈyej sok te j-aˈtel patanetik yuˈun te ajwalil ta Chiapas, la yakˈik ta nael te komon aˈteletik la spasike, ta schajpanel te wokolil yuˈun te nopjunetik ta secundaria yuˈun Bochil sok Tapachula, te banti chikna yan wokolil-euk. Ta stojol ini, Rosa Aidé Domínguez Ochoa, secretaria […]

A %d blogueros les gusta esto: